Õnneliku lemmiklooma pood

Tere tulemast
Caramira kodulehele!

Oma pikaajalisele kogemusele tuginedes teame, mis on loomale hea, tervislik ja vajalik. Meie valikus on parima kvaliteedi ja hinna suhtega koeratoit, kassitoit, närilise toit, maiused, toidulisandid, mänguasjad, puhastusvahendid, allapanu ja palju muud. Lisaks pakume salongiteenuseid ning hambakivi eemaldamist.

 

Kas sama protsent valku kanast on võrdväärne sama koguse lambast, lõhest, veisest või sealihast saadava valguga? Kas neil valkudel on erinevad omadused? Ja kui ongi, kuidas saab tarbija teha kindlaks, millist valguallikat valida?

 

Dr.Aldrich:  Pean vastamiseks natuke pikemalt seletama. Kui me räägime lihtsalt lihast: lammas, kana, veiseliha, lõhe, peame meeles pidama, et räägime neist kui valguallikatest, kuid kõige rohkem sisaldavad nad tegelikult vett. Enamikud lihad koosnevad ligikaudu 65-75% veest. Kui me kuumtöötlemisel vee sisaldust vähendame, muutub valgu osakaal lihas veidi suuremaks. Märkimisväärne sellejuures on see, et erinevates lihades valgu osakaal peale vee vähendamist suureti ei erine. Samuti ka nende aminohappeline koostis.

 

Aminohappeline koostis on põhiliselt see, mis meid huvitab ning see ei erine väga ei veiselihas ega lõhes, kuigi see võib tunduda kummaline. Seega kui me räägime lihadest, mida kasutatakse kuivatatud või konserveeritud toodete valmistamiseks, on vajalik tasakaalustada kõiki asendamatuid amonohappeid ka teistes koostisosades, et toote kvaliteet püsiks.

 

Seega pole kõige olulisem jälgida, mida liha sisaldab, vaid tuleb tähele panna kogu tervikut ehk ülejäänud toidu koostisosi, et toiduga saadav energia oleks tasakaalus.

 

Töödeldud lihade koostis võib väga palju erineda, kuna need on tööstuse kõrvalsaadused ning läbinud eemaldusprotsesse. Näiteks kui veiselihast eemaldatakse inimsöögiks minevad tükid, jäävad järgi kondid ja struktuursed proteiinid. Kui neid õigesti töödelda, on nende aminohapete ja proteiinisisaldus väga kõrge. Struktuursed proteiinid on vähem seeditavad ning nende kvaliteet on madalam kuna neis sisaldub rohkem asendatavaid kui asendamatuid aminohappeid. Balanseerides erinevaid proteiiniallikaid toidus, saab proteiine järjestada väärtuse järgi: kala kõige kõrgemale, kana ja kalkun/linnuliha järgmisena ning lammas ja veiseliha on madalaimad. See ei tulene sellest, et nendes lihades olev proteiin oleks halvema kvaliteediga, vaid sellest, et on eemaldatud väärtuslikeimad tükid ning järele jääb rohkem struktuurseid proteiine.  Seejärel need kuumutatakse. Kuumus töötleb liha nii, et seda oleks ohutu ja efektiivne transportida ning väldib liha pahaks minemise, patogeenseks ja kahjulikuks muutumise. Samuti denatureeruvad kuumutusprotsessi käigus valgud, mille käigus hävinevad osad aminohapetest. Järgmise etapina on seda kõike vaja tasakaalustada. Liha on kvaliteetne ning on vaja vältida selle väärtuse vähendamist seda toidu koostisesse lisades. Kiiduväärt sellejuures on see, et need aminohapped segunevad/lahustuvad teineteisega, et tekiks kvaliteetne kõiki toitaineid sisalduv toode.